Sel, 2024. aastal möödub 80. aastast suurpõgenemisest, mil oma kodudest olid sunnitud lahkuma hinnanguliselt 80 000 eestlast. Neist üle poole leidsid ajutise või püsivama pelgupaiga Saksamaal, sh Geislingeni põgenikelaagris. Viimases kujunes omamoodi riik riigis olukord, kus märkimisväärselt lühikese ajaga asutasid eestlased oma kooli, ajalehed, näiteringi ja laulukoori.

Näitus tegeleb küsimusega, mis tähendust kannab kunst ja looming võõras kultuuriruumis ajal, mil kodumaa on sõja küüsis. Eksponeeritud on nii kunstilooming, arhiivmaterjalid kui ka kunstnike isiklikud lood.